kaks kuud, juhuuu!

uusimad tähelepanekud:

koduigatsus - natuke rohkem esindatud. eile olid puude ladvad esimest korda härmas ja tuli meelde, kuidas ükskord üheksakümnekuuendal sai samal ajal kallis kodulinnas koos armastusega tema juurest Paalalinnast minu juurde Männakale jalutatud läbi öise küünaldega kaunistatud surnuaia ja üksteisele kuuskede ja teiste puude okste otsast lund pähe tõmmatud ja. ja oi, olid ikka armsad ajad ja hanged ja talved ja jõulud:) tahaks jälle! eks nullkaheksandal teen tasa.

samas kompenseerib siinne astronoomiline gastronoomiline valik nii mõndagi. millal sa sõid viimati 23. detsembril värskeid maasika maistega maasikaid ja ei kulutanud sellele kogu oma suguvõsa jõulueelarvet? näiteks ma sõin päris hanemaksapasteeti Eestis esimest ja viimast korda 2 aastat tagasi Egoistis, imepisike tükk oli, millest pool kallerdist, hinda õnneks ei tea:), maitse polnud mitte kaugeltki see, mis siinsetel! Ferney-Voltaire'i laupäevaturult saab sadat imelist sorti oliive. iga suvaline Carrefour ja Migros (loe: Selver ja Rimi) pakub tooreid ja töödeldud loomi ja linde esinduslikus kirjus valikus, kaladest ja mereloomadest ma ei räägi, sest need mind ei eruta, aga oleks rääkida nii mõndagi, ka turgudega seoses.

ei šveitsrite ega prantskade hingeeluga ei ole mahti saanud põhjalikult tutvuda, aga hullupööra teeb nalja, kuidas mind üksi nähes pöörduvad nad bonjour, mademoiselle, aga kohe, kui Karl, Kristiina või mõlemad näpu otsas, olen madam:) samad inimesed ju meie tillukeses külas, jalakäijaid üldse olematu hulk, aga näed, ei suuuda mu nägu meelde jätta:) mitte et mina teaks inimesi mujalt kui 2 kõrvalmajast ja mõnesid lastega emasid mänguväljakult:) aga. no. nemad on ju siin juba jupp aega enne meid olnud ja peaks aru saama, kui paar uut nägu. muidugi kohalikel on kõigil pigem kolm kui kaks väga lärmakat, ronimishimulist ja tormakat last pluss koer ja käed-jalad nende kõigi ohjamisega tööd täis, pereväliseks peoplewatchinguks palju aega ei jää:)
aga üks kindlam tuttav on selle ajaga tekkinud küll, elab Pouilly poole minnes rue de l'Eglise lõpus paremat kätt oma nelja pisikese koeraga. kui mööda jalutame või kärutame, lehvitab alati rõõmsalt ja hüüab vajult: bonjour! mis siis, et ta on umbes sada aastat vana, ikka on ju meeldiv, kui mehed tähelepanu pööravad! mu ainus hirm on, et äkki ta piidleb pigem Kristiinat:( Kiks on julm võrgutaja ja võrukael:)

ajalisi lubadusi ei anna, aga "perekonna" iseloomustus, Gstaadiskäik ja piltide üleslaadimine on en progress.
igaks juhuks selleks korraks (ja et homsest pealelõunast alates on ka minu käed mõneks ajaks kinni:D) ka ilmselt selleks aastaks: vaadake ikka meie saadet ja parimad soovid täitugu!

jõuluhullustus uuest vaatenurgast:)

käisin poodlemas. kahte kohvrisse ju mahtus niiiiii vähe seelikuid ja ilma seelikuteta, tead ju küll, pole mingit elu. mitte et see oleks mul esimene kord olnud kohalikku kaubandusvõrku kammida, aga nii põhjalik puhtalt küüned enda poole tiir oli see pooleteise kuu jooksul tõesti esimest korda. oled uhke mu üle, jah? ma ise olen ka! endine preilna VõidanVõistluseMulOnSurresKõigeRohkemAsju on tõepoolest mineviku hõlma vajumas ja mademoiselle TänanMaEiSooviMidagi tõstab pead. eks näis, kui kauaks...;D

aga. on ju kaunis jõuluaeg ja eranditult kõik kaubanduskeskused mängivad idioodi järjekindlusega päevast päeva ainult, ma kordan - *ainult* jõulutümpsu. sellist ameerikalikku kerge roki ja polka vahepealse viisi ning armastusest nõretavate sõnadega. Santa, bring me my baby for xmas; all i want 4 xmas is you; i deserve to find love this xmas; it's my time to be loved now jne. ja mitte et see oleks mul esimene kord elus šopata jõulueelsel ajal armastusest kaugel eemal või puhta üksi, aga esimest korda sain aru, kuidas see töötab.

nimelt. naisinimene läheb poodi ülla eesmärgiga osta teistele kingitusi. läheb, kuidas ta läheb, see teistele kingituste ostmine, aga vältimatult kõrva tiksuv armastusteema paneb mõtted keerlema oma elu ja oma armastuse ümber. ja siis ostabki naisinimene poolkogemata ja alateadlikult muu hulgas *endale* palju kingitusi pesust lõhnani, sest armastus, kellega koos jõul veedetakse või kellega loodetakse lõpuks sõbralikum suhe luua asutuse jõululäbul või kelle jõuluvana imeväel korstnast alla lükkab jõuluööl, peab ju ometi eest leidma kobeda tsiki!

fyi - pikalt planeeritud me, myself & i jõulukink pidulik juuksuritiir asendus sujuvalt uute seelikutega. mitte et siin juuksur *oluliselt* kallim oleks kui kodus, 1000-1400 on keskmiselt meeldiva teenindusega asutustes taks. lihtsalt seelikud on nii roppu moodi odavad pranskas:)

kena kingitusejahti:p

kõrgem intellekt

tead ju küll seda vana head anekdooti, kus üks targem mees juhib pilguga kalaparve ujumissuunda ja üks miilits hakkab kalaparvega kaasa tiirutama ja "mullmull" ütlema? meil on sama lugu.

Karlil on mõnede häälikute ja sõnadega veel pisut tegemist, aga ta on õnneks oma vigurkõnes järjekindel. "lengu" on lennuk, "pii" on sõitma, "Kalleiktalo" on Karl, "lagi" on Lalko, "agi" on Actimel, "näks" on jänks, "lugi" on lusikas, "mugi" on muusika.

igal hommikul tuleb Karl minu tuppa, mõnikord koputab enne, teinekord pärast sisse astumist , aga kiiresti tormab ta kaissu ja paneb mulle oma jääkülmad käed ümber kaela, paljale seljale, kõhule või mõnda muusse meeldivalt unesooja kohta. "külm, külm, Karl, sul on Actimeli söömisest käed külmad!" karjatan. tihti kostub aga "kimm, kimm, Kall, agikäed!"

the hanged santa land

kui ise ei elaks ja näeks iga päev, ausõna ei usuks sellist teotust. igal pool üle prantsusmaa ja šveitsi ripuvad ülespoodud jõuluvanad. selline lugu siis.

keegi KeenJus kunagi on lootnud imiteerida mööda köit üles tuppa ronivat päkapikku/jõuluvana. gosh did this go wrong!!!!!!! jube. ma ütlen - jube jube jube! kuigi ilmad on kobedad ja külm ei ole - sellist rippuvat jõulukuud ma küll ei tahtnud!

lugemislugu

Karli aabits on kaduma läinud ja Karlil pole kuskilt tähti õppida. Karl ei jää hätta, õpib, kus aga saab. ise õpib, sest mis seal siis ikka - loogiline, et kui liuka juures on suur märk mängivate lastega, on sinna kirjutatud "Mõmmi ja näksi liumägi". "jänks" on raske sõna, Karl ütleb lihtsamalt, Karl ütleb "näks". Prantslased loevad seda küll "Palun pange meid tähele" seoses üle tee asuva kooliga, aga mida need prantslased ka teavad. ja meie postkasti peale on loomulikult kirjutatud "Siin elab mutionu", kuigi postiljon loeb samalt sildilt välja majaelanike nimed. tobe postiljon. Karl peaks talle tähti õpetama!

kuupäev:)

kuu aega Prantsusmaal, jee! olen ikka veel siin vaatamata kõigi skeptikute ja pragmaatikute ennustustele ja/või soovidele;-)

tehtud-nimekiri:
* mägesid vaadeldud *palju*
* reisitud nata Prantskas (talvel soovitan külastada Genfi ja Berni) ja nata Šveitsis (suvel soovitan külastada maailma kõige ilusamat linna nimega Annecy)
* ostetud raamatuid: 3
* Berni katedraali tornis käiud/külmetatud
* 2 kaarti koju saadetud ja 2 lähevad kohe posti, kui päkapikud marke ostavad
* november suure novembrimasenduseta peaaegu üle elatud
* kohatud kohalikku suursaadikut
* klaasi-ja keraamikamuuseum külastatud, njämma!
* osaletud ÜRO Naisgildi aasta sündmusel, laadal Bazar 2007 (AIESECi Global Village, ainult riike 85, boksides istuvad saatkondade töötajad ja heategevuslikust eesmärgist tingituna kõik kaup müügiks, no freebies)

teha-nimekiri:
* õppida, õppida, õppida prantsuse keelt
* vaevuda vahet tegema frankidel ja eurodel (maksin poes kogemata kogu pere ostude eest eurode asemel oma frankidega ja sain väikse, aga piisavalt õpetliku kahjumi osaliseks)
* hankida juurde julgust CRVd tänavatel parkida (progress on, aga võiks paremini)
* lugeda rohkem raamatuid
* korralikult Genfis kolada, see linn *koosneb* vaatamisväärsustest
* teha läbi Genfi kohvikute ralli
* sõita trammiga

paar õhtut tagasi sadas padukat. (siin on totaalsed aprillialguse vihmailmad, aga kogu aeg on VALGE. eile öösel kell 3 vaatasin aknast välja- ikka valge!) et mul oli peaaegu 38 kraadi sees, tundsin, et lähen hulluks ja veri keema, kui õue ei saa. oioioi kui mõnus oli pimedas üksi kolada ja inimeste akendesse vaadata. liigub linnalegend, et siinsed inimesed ärkavad kl 6, lähevad 9ks tööle ja tulevad pool 5 ära. söövad, on sotsiaalsed, käivad vannis ära ja kl 7 keeratakse uksed lukku ja kedagi sisse ei lasta, et isekeskis... no et isekeskis olla. mitte et ma oleks kellegi milleltki inkrimineerivalt tabanud, ühed tegid remonti ja mitu peret sõi õhtust - niiiiiii tore oli. ükspäev meie ka armastusega, noh, tema ilmselt remonti keeldub tegemast, aga mina teen remonti ja tema loeb mulle raamatut ette kapi pealt nurgast ja meie kass ja koer magavad diivanil ja keegi läheb aknast mööda ja naeratab, vaadates, kui õnnelikud me oleme.

keelehuumor

longime, käed taskus, mööda tänavat alla hanede poole ja toksime ajaviiteks jalgpalli. elu on lill. :) järsku paneb Karl käed püksi ja hakkab oma väikse nunnu pepuga wriggle-wriggle tegema. möh, mõtlen mina, kui Karl ei ütle midagi, ainult nihverdab ja teeb KOLEDAT nägu. mida ma teha saan, mida sa tahad, kus sul paha on, küsin. Karl teeb nägu, et surm on silme ees ja päris ilmsel põhjusel ja aidatagu ometi, aga kui juhmard kohe üldse ei taipa, karjatab lõpuks: sitt!
oh shit, mõtlen mina ja üritan last, kellel parasjagu mõlemad käed püksis siblivad, üle õla visata, et koju tormata. ja missasja, mõtlen järgmiseks. sitt? seda sõna meie majas ei kasutata, äkki viimati külas käinud onu Juss õpetas...? ei, eiei. onu Juss on viks diplomaat. või siiski...?
aiaiaiai, võta ära, karjatab meeleheitel Karl. eee. kuidas ma siis nüüd - hakkan arutama, kui järsku käib raks ja Karl sirutab võidukalt käe välja. väikse riideribaga, mis on kunagi olnud silt pükste tagaõmbluse vahel.
miks ma ometi ära ei õpi, millised häälikukombinatsioonid veel muret teevad:) õnneks on naabrid prantslased ja ainult minul on piinlik, kui Karl valjuhäälselt keset tänavat sõna võtab maailma hädaoru teemadel...

hooajalised ettevalmistused:)

esmaspäeval istutasid kohalikud vilkad heakorrastustöödeinimesed lilleklumpidesse võõrasemasid. jah, need väiksed õrnad lilled.
teisipäeval pandi puude ja postide otsa jõulukaunistused. jalutasin seeliku, vesti, T-särgi ja oma uute edevate lumesussidega. palav oli.
kolmapäeval oli esimene korralikum öökülm, kell 8 veel jupp naabrite katust oli härmas.
eile öösel hakkas sadama ja kui täna hommikul meie mägede tipud valged olid, selgus, et ilmselt lund. päev otsa tuli rahet, aga hõredalt, maha ei jäänud midagi.
homme on kõrvalasuvas šveitsi külas festival, mu peamine huvi on teada saada, mida kohalikud seljas kannavad, et poleks pidevalt kuum/külm. sest kapsaid nad koristavad ja põllul mässavad, kuidas keegi. need, kes juba kapsaid koristavad, see tähendab. aga millal see päristalv siis tuleb?? millal on kapsakoristusaeg?:)

taarapäev

Karl, keskkonnasäästlik sell, viis taarat kogumiskonteinerisse. Konteiner on kõrvaltänavas, pikk maa minna, vahepeal vaja lehtedes sahistamise ja jutupeatusi teha.
Miks me viime pudeleid. Pudelid on tühjad, meil pole neid enam vaja.
Mis pudelid meil on. Meil on klaasist veinipudelid ja plastist piima- ja mahlapudelid.
Miks me neid oma kasti ei pane. Nii on lihtsam pudeleid ümber töödelda.
(Kahtlustavad pilgud ja pikem mõttepaus.)
Ahah.
Miks meil on palju tühje pudeleid. Me joome palju.
Mida me joome. Issi joob veini, Karl joob piima, emme joob mahla.
Ahhaaaa.
Hanede juurest paremale, kopa tehtud ehitusplatsist mööda, kohal. Et Karl on naaaaatukene lühike, oli vaja olla opa. Üks abistav käsi hoidis Karli ja teine taarakotti. Klaasisõda võis alata. Oioi, sellist rõõmu ei ole ammu olnud! Muudkui pudel pudeli järel luugist sisse. Iga klaasiklirina peale järjest valjem ja valjem naer. Mees praktiliselt hysteerias! Järsku sai kott tühjaks, pudelid otsa, naer otsa. Karl vaatas kurvalt tühja kilekotti ja ohkas: “Papa joob vähe.”

sukapükstelugu

Karl on täiesti iseseisev, ainult edevavõitu ja sestap vajab vaatlejat - kui ta s88b, joonistab, trepist k2ib, tantsib, vetsu läheb. Varem oli Karl iseseisvam, aga siis see uus s6ps pidas Karli kogu aeg syles ja Karl harjus 2ra. Nyyd Karl enam jala ei k2i. Karl saab veebruaris kolmeseks.

Kodus Eestis sajab lund, aga Prantsusmaal on soe. Aga isegi siinsed ilmad on p6lvpykste jaoks novembriselt jahedav6itu. Ega ju pyksid ei saa aru, et pole viisakas kogu aeg ennast p6lveni yles rullida. Siin tulevad m2ngu sukapyksid. Ainult Karl ei arva sukapykstest midagi. Ta on kohe nende vastu ja teeb igat sorti hirmu2ratavaid h22li, kui tuleb k2tte aeg ennast liuka jaoks valmis panna ja keegi julgeb l2heneda, fui, sukapykstega.

Karli emme ytles Karlile, et lium2gi on kylm ja paha on alla lasta, kui s22red vastu kylma m2ge peavad s6itma. Karl vaatas emmele suurte silmadega otsa. Ja siis?
Karli emme on kaval. Siis ytles Karli emme, et ei saa ju syles olla, kui dressid ennast yles kerivad ja v2iksed s22rekesed paljaks j22vad. Karl m6istis joonelt. Karl lubas ennast – kyll kr2unumise saatel, aga siiski – sukapykstesse toppida.

Liukalt tagasi tulles ei vinninud Karl enam tipatapa. Karl sirutas oma ilusad k2ed v2lja ja teatas: “Opa.” Karli s6ps arvas, et Karl ei ole veel v2sinud ega ole koju kiiret, mis sinna sylle, ikka tipatapa. Karl ei raiska s6nu. Karl p88ritas silmi ja ohkas. Karl t6stis pyksis22re yles ja n2itas n2puga sukapykstele.

Peaaegu kolmene ei t2henda kaugelt mitte veel rumalat.

Palavad tervitused...

... t88- ja terviselaagrist Jura mägede keskelt Prantsuse-Šveitsi piirilt kylakesest Pregnin!

Need, kes pole m2rganud, et ma puudun - olen siin peesitanud n2dala ja j22n veel. Ilm on ilus, miks ka mitte;-) Just k2isin aias p2evitamas. Muidugi on ka koledamaid p2evi, isegi mu edevad(!) pantriimitatsioonkummarid ja satikatega suusapüksid on korra loosi l2inud. N2dalavahetuseks lubavad lund, seda on hetke 21 kraadi arvestades raske uskuda, aga m2gede ilm olevatki hull. Ja m2ed on 360 kraadi ymberringi, vaata, kuhu tahad. Nii head ilma, et Mt. Blanc aknast 2ra paistaks, pole veel olnud, aga ju seegi p2ev tuleb. Ja lennukid tiirutavad peaaegu hullemini kui K2nnu tn aias, ka Genfis on lennujaam Euroopa m6ttes keset linna. Siin on muidugi see luksus, et kuigi erinevaid masinaid on taevas igal hetkel stabiilselt 3, on suurem enamus neist nii k6rgel, et k6rvulukustavat kisa tihti ei esine. Aga kui ma 30. oktoobril Genfi Arenas Manu Chao kontserdil k2isin, anti uksel k6igile yks v2ike pakk (kuna oli niii l2rmakas kontsert ja 6lut kallati mulle selga ja yks ilus purjus naine proovis minuga vennastuda, ent oli (kahjuks?) liiga purjus, et mu n2ost mu huuli yles leida ja yldse oli liiiga palju tegemist, et kohapeal uurida, mille omanikuks ma lisaks kontserdielamusele sain), mis hilisemal uurimisel osutus k6rvatroppideks, niiet pmst olen ka eriti madalalt lendavate helikopterite vastu kaitstud.

Enne kallilt kodumaalt lahkumist veetsime s6pradega morantilise viikendi Riias t2nap2evast balletti, s6ja- ja kunstimuuseumi, pelmennajat, trammiinstitutsiooni, 88klubi, kasiinot, Stockmani, Steak Houssi, kesklinna vaatamisv22rsusi nagu kirikud, Riia symboliks olev maja “3 venda”, pargid jne jne v2isates. Poolele seltskonnale tuli yllatusena, et Riia ei olegi v2ga odav koht. Khm. Siinse kaubandusv6rgu hinnataseme k6rval Riia kahvatub igaveseks. Ja et neil oleks siis mingi systeem v loogika, ohei. Alustades sellest, et poed on lahti t2iesti absurdsetel aegadel l6petades sellega, et asjad, mis v6iks olla kallid, on odavad, ja labane sokipaar maksab 100 EEk ja Garnieri hea l6hnaga šampooni-palsami komplekt u kaks korda nii palju kui meil. Aga sellest pole midagi. Ma ju ytlesin siia kolides asjadest lahti. Enam ei sure ma k6ige rikkamana. Mul on mu paar raamatut ja 2 kohvrit2it riideid ja muud mul vaja pole. (K6lab usutavalt?) V2lja arvatud et vbla yhte v2ikest akvaariumi meie kyla aianduspoest. Jah, *akvaariumi* meie *kyla* *aianduspoest*. Siin on nimelt iga akvaristi unistuste pood: ziljard kala, ziljard koralli, ziljard tehnikavidinat, kogu maailma keemia. Taimedega on n6ksa pahasti muu luksusega v6rreldes, aga keda need taimed huvitavadki, kui on mereakvaariumi starterkitt ja k6ik need... Oh... Pisar tuleb silma... Yks krevetiliik, mida ma piltidelgi pole n2inud, oli eriti nummi! Kes veel aru ei saanud – olen r2gelt armunud ja j22n igaveseks siia elama, sest ma ei suuda iial nii palju raha koguda, kui on vaja normaalsuuruses k6igi vidinate ja l6bustustega mereakva hankimiseks, ja veel v2hem suudan ma loobuda nende ylep2evasest vaatamisest aknašopingu k2igus.

Aga kuidas aianduspoodi saab? Autoga. Sirje autoga. Sirje ilusa suure CRVga. Mis osutub praktiliselt needuseks, kui sellega liigelda ja, oh6udust, parkida Prantsusmaa v6i Šveitsi m2giteedel - teedel keskmise kogulaiusega 1,25 s6idurada. No tegelt ka ma ei saa aru, kuidas nad siin liigelda suudavad ilma p2evas 4 avariid tegemata. Nad ju kihutavad ka peale k6ige muu. Oh jeederjeeder. Parkimisboksid on tehtud Smartide gabariite silmas pidades. Ja pane siis sinna CRV. Minu taktika on seni olnud liigelda ja parkida inimtyhjadel tundidel:) Ja nagu sellest oleks v2he liikluselamuse saamiseks. Mwahahahahahahaaaaa! Nad on siin ka t6sised ringristmike pooldajad! Sweet Mary, mother of Jesus. Mul on tunne, et yksk6ik kuhu minnes tiirutame lihtsalt meie oma maja ymbruses. Tehes ringe, ringe, ringe ja m6nesid ringe. Mitte midagi ei saa aru mitte millestki, mis toimub mu k2ruringide ulatusest kaugemal. Aga 6nneks keegi leiutas ykskord GPSi:)

Ja halloween oli eile, minu jaoks esimene selline, kus lapsed tulidki ukse taha ja hyydsid segaseid asju prantsuse pudikeeles ja nende ylemjuhataja/ihukaitsja naeratas piinlikult tagapool, vbla tal oli veits h2bi, et nad k6ige v2iksema poisiga nii v2he vaeva olid n2inud. Yldse need prantsuse ja šveitsi lapsed on juuuuubeee l2rmakad, aktiivsed, ei kanna kunagi mytse, ei adu fakti, et mitte k6ik inimesed maailmas ei ole tegelikult prantslased, st ei oska nende keelt, ja ebaloomulikult s6bralikud on nad ka.

Ahhh. Aga aitab ka esimeseks ylevaateks.

V2lja arvatud et tahtsin oma noortele kuulajatele sydamele panna seda laulu:

What do you get when you fall in love?
A guy with a pin to burst your bubble
That's what you get for all your trouble.
I'll never fall in love again.

What do you get when you kiss a guy?
You get enough germs to catch pneumonia.
After you do, he'll never phone you.
I'll never fall in love again.

What do you get when you fall in love?
You get enough tears to fill an ocean
That's what you get for your devotion.
I'll never fall in love again.

Don't tell me what it's all about
`Cause I've been there and I'm glad I'm out
Out of those chains, those chains that bind you
That is why I'm here to remind you.

What do you get when you fall in love?
You only get lies and pain and sorrow
So, for at least, until tomorrow
I'll never fall in love again
Oh, I'll never fall in love again!