kaks kuud, juhuuu!

uusimad tähelepanekud:

koduigatsus - natuke rohkem esindatud. eile olid puude ladvad esimest korda härmas ja tuli meelde, kuidas ükskord üheksakümnekuuendal sai samal ajal kallis kodulinnas koos armastusega tema juurest Paalalinnast minu juurde Männakale jalutatud läbi öise küünaldega kaunistatud surnuaia ja üksteisele kuuskede ja teiste puude okste otsast lund pähe tõmmatud ja. ja oi, olid ikka armsad ajad ja hanged ja talved ja jõulud:) tahaks jälle! eks nullkaheksandal teen tasa.

samas kompenseerib siinne astronoomiline gastronoomiline valik nii mõndagi. millal sa sõid viimati 23. detsembril värskeid maasika maistega maasikaid ja ei kulutanud sellele kogu oma suguvõsa jõulueelarvet? näiteks ma sõin päris hanemaksapasteeti Eestis esimest ja viimast korda 2 aastat tagasi Egoistis, imepisike tükk oli, millest pool kallerdist, hinda õnneks ei tea:), maitse polnud mitte kaugeltki see, mis siinsetel! Ferney-Voltaire'i laupäevaturult saab sadat imelist sorti oliive. iga suvaline Carrefour ja Migros (loe: Selver ja Rimi) pakub tooreid ja töödeldud loomi ja linde esinduslikus kirjus valikus, kaladest ja mereloomadest ma ei räägi, sest need mind ei eruta, aga oleks rääkida nii mõndagi, ka turgudega seoses.

ei šveitsrite ega prantskade hingeeluga ei ole mahti saanud põhjalikult tutvuda, aga hullupööra teeb nalja, kuidas mind üksi nähes pöörduvad nad bonjour, mademoiselle, aga kohe, kui Karl, Kristiina või mõlemad näpu otsas, olen madam:) samad inimesed ju meie tillukeses külas, jalakäijaid üldse olematu hulk, aga näed, ei suuuda mu nägu meelde jätta:) mitte et mina teaks inimesi mujalt kui 2 kõrvalmajast ja mõnesid lastega emasid mänguväljakult:) aga. no. nemad on ju siin juba jupp aega enne meid olnud ja peaks aru saama, kui paar uut nägu. muidugi kohalikel on kõigil pigem kolm kui kaks väga lärmakat, ronimishimulist ja tormakat last pluss koer ja käed-jalad nende kõigi ohjamisega tööd täis, pereväliseks peoplewatchinguks palju aega ei jää:)
aga üks kindlam tuttav on selle ajaga tekkinud küll, elab Pouilly poole minnes rue de l'Eglise lõpus paremat kätt oma nelja pisikese koeraga. kui mööda jalutame või kärutame, lehvitab alati rõõmsalt ja hüüab vajult: bonjour! mis siis, et ta on umbes sada aastat vana, ikka on ju meeldiv, kui mehed tähelepanu pööravad! mu ainus hirm on, et äkki ta piidleb pigem Kristiinat:( Kiks on julm võrgutaja ja võrukael:)

ajalisi lubadusi ei anna, aga "perekonna" iseloomustus, Gstaadiskäik ja piltide üleslaadimine on en progress.
igaks juhuks selleks korraks (ja et homsest pealelõunast alates on ka minu käed mõneks ajaks kinni:D) ka ilmselt selleks aastaks: vaadake ikka meie saadet ja parimad soovid täitugu!