Karl on täiesti iseseisev, ainult edevavõitu ja sestap vajab vaatlejat - kui ta s88b, joonistab, trepist k2ib, tantsib, vetsu läheb. Varem oli Karl iseseisvam, aga siis see uus s6ps pidas Karli kogu aeg syles ja Karl harjus 2ra. Nyyd Karl enam jala ei k2i. Karl saab veebruaris kolmeseks.
Kodus Eestis sajab lund, aga Prantsusmaal on soe. Aga isegi siinsed ilmad on p6lvpykste jaoks novembriselt jahedav6itu. Ega ju pyksid ei saa aru, et pole viisakas kogu aeg ennast p6lveni yles rullida. Siin tulevad m2ngu sukapyksid. Ainult Karl ei arva sukapykstest midagi. Ta on kohe nende vastu ja teeb igat sorti hirmu2ratavaid h22li, kui tuleb k2tte aeg ennast liuka jaoks valmis panna ja keegi julgeb l2heneda, fui, sukapykstega.
Karli emme ytles Karlile, et lium2gi on kylm ja paha on alla lasta, kui s22red vastu kylma m2ge peavad s6itma. Karl vaatas emmele suurte silmadega otsa. Ja siis?
Karli emme on kaval. Siis ytles Karli emme, et ei saa ju syles olla, kui dressid ennast yles kerivad ja v2iksed s22rekesed paljaks j22vad. Karl m6istis joonelt. Karl lubas ennast – kyll kr2unumise saatel, aga siiski – sukapykstesse toppida.
Liukalt tagasi tulles ei vinninud Karl enam tipatapa. Karl sirutas oma ilusad k2ed v2lja ja teatas: “Opa.” Karli s6ps arvas, et Karl ei ole veel v2sinud ega ole koju kiiret, mis sinna sylle, ikka tipatapa. Karl ei raiska s6nu. Karl p88ritas silmi ja ohkas. Karl t6stis pyksis22re yles ja n2itas n2puga sukapykstele.
No comments:
Post a Comment