kaks kuud, juhuuu!

uusimad tähelepanekud:

koduigatsus - natuke rohkem esindatud. eile olid puude ladvad esimest korda härmas ja tuli meelde, kuidas ükskord üheksakümnekuuendal sai samal ajal kallis kodulinnas koos armastusega tema juurest Paalalinnast minu juurde Männakale jalutatud läbi öise küünaldega kaunistatud surnuaia ja üksteisele kuuskede ja teiste puude okste otsast lund pähe tõmmatud ja. ja oi, olid ikka armsad ajad ja hanged ja talved ja jõulud:) tahaks jälle! eks nullkaheksandal teen tasa.

samas kompenseerib siinne astronoomiline gastronoomiline valik nii mõndagi. millal sa sõid viimati 23. detsembril värskeid maasika maistega maasikaid ja ei kulutanud sellele kogu oma suguvõsa jõulueelarvet? näiteks ma sõin päris hanemaksapasteeti Eestis esimest ja viimast korda 2 aastat tagasi Egoistis, imepisike tükk oli, millest pool kallerdist, hinda õnneks ei tea:), maitse polnud mitte kaugeltki see, mis siinsetel! Ferney-Voltaire'i laupäevaturult saab sadat imelist sorti oliive. iga suvaline Carrefour ja Migros (loe: Selver ja Rimi) pakub tooreid ja töödeldud loomi ja linde esinduslikus kirjus valikus, kaladest ja mereloomadest ma ei räägi, sest need mind ei eruta, aga oleks rääkida nii mõndagi, ka turgudega seoses.

ei šveitsrite ega prantskade hingeeluga ei ole mahti saanud põhjalikult tutvuda, aga hullupööra teeb nalja, kuidas mind üksi nähes pöörduvad nad bonjour, mademoiselle, aga kohe, kui Karl, Kristiina või mõlemad näpu otsas, olen madam:) samad inimesed ju meie tillukeses külas, jalakäijaid üldse olematu hulk, aga näed, ei suuuda mu nägu meelde jätta:) mitte et mina teaks inimesi mujalt kui 2 kõrvalmajast ja mõnesid lastega emasid mänguväljakult:) aga. no. nemad on ju siin juba jupp aega enne meid olnud ja peaks aru saama, kui paar uut nägu. muidugi kohalikel on kõigil pigem kolm kui kaks väga lärmakat, ronimishimulist ja tormakat last pluss koer ja käed-jalad nende kõigi ohjamisega tööd täis, pereväliseks peoplewatchinguks palju aega ei jää:)
aga üks kindlam tuttav on selle ajaga tekkinud küll, elab Pouilly poole minnes rue de l'Eglise lõpus paremat kätt oma nelja pisikese koeraga. kui mööda jalutame või kärutame, lehvitab alati rõõmsalt ja hüüab vajult: bonjour! mis siis, et ta on umbes sada aastat vana, ikka on ju meeldiv, kui mehed tähelepanu pööravad! mu ainus hirm on, et äkki ta piidleb pigem Kristiinat:( Kiks on julm võrgutaja ja võrukael:)

ajalisi lubadusi ei anna, aga "perekonna" iseloomustus, Gstaadiskäik ja piltide üleslaadimine on en progress.
igaks juhuks selleks korraks (ja et homsest pealelõunast alates on ka minu käed mõneks ajaks kinni:D) ka ilmselt selleks aastaks: vaadake ikka meie saadet ja parimad soovid täitugu!

jõuluhullustus uuest vaatenurgast:)

käisin poodlemas. kahte kohvrisse ju mahtus niiiiii vähe seelikuid ja ilma seelikuteta, tead ju küll, pole mingit elu. mitte et see oleks mul esimene kord olnud kohalikku kaubandusvõrku kammida, aga nii põhjalik puhtalt küüned enda poole tiir oli see pooleteise kuu jooksul tõesti esimest korda. oled uhke mu üle, jah? ma ise olen ka! endine preilna VõidanVõistluseMulOnSurresKõigeRohkemAsju on tõepoolest mineviku hõlma vajumas ja mademoiselle TänanMaEiSooviMidagi tõstab pead. eks näis, kui kauaks...;D

aga. on ju kaunis jõuluaeg ja eranditult kõik kaubanduskeskused mängivad idioodi järjekindlusega päevast päeva ainult, ma kordan - *ainult* jõulutümpsu. sellist ameerikalikku kerge roki ja polka vahepealse viisi ning armastusest nõretavate sõnadega. Santa, bring me my baby for xmas; all i want 4 xmas is you; i deserve to find love this xmas; it's my time to be loved now jne. ja mitte et see oleks mul esimene kord elus šopata jõulueelsel ajal armastusest kaugel eemal või puhta üksi, aga esimest korda sain aru, kuidas see töötab.

nimelt. naisinimene läheb poodi ülla eesmärgiga osta teistele kingitusi. läheb, kuidas ta läheb, see teistele kingituste ostmine, aga vältimatult kõrva tiksuv armastusteema paneb mõtted keerlema oma elu ja oma armastuse ümber. ja siis ostabki naisinimene poolkogemata ja alateadlikult muu hulgas *endale* palju kingitusi pesust lõhnani, sest armastus, kellega koos jõul veedetakse või kellega loodetakse lõpuks sõbralikum suhe luua asutuse jõululäbul või kelle jõuluvana imeväel korstnast alla lükkab jõuluööl, peab ju ometi eest leidma kobeda tsiki!

fyi - pikalt planeeritud me, myself & i jõulukink pidulik juuksuritiir asendus sujuvalt uute seelikutega. mitte et siin juuksur *oluliselt* kallim oleks kui kodus, 1000-1400 on keskmiselt meeldiva teenindusega asutustes taks. lihtsalt seelikud on nii roppu moodi odavad pranskas:)

kena kingitusejahti:p

kõrgem intellekt

tead ju küll seda vana head anekdooti, kus üks targem mees juhib pilguga kalaparve ujumissuunda ja üks miilits hakkab kalaparvega kaasa tiirutama ja "mullmull" ütlema? meil on sama lugu.

Karlil on mõnede häälikute ja sõnadega veel pisut tegemist, aga ta on õnneks oma vigurkõnes järjekindel. "lengu" on lennuk, "pii" on sõitma, "Kalleiktalo" on Karl, "lagi" on Lalko, "agi" on Actimel, "näks" on jänks, "lugi" on lusikas, "mugi" on muusika.

igal hommikul tuleb Karl minu tuppa, mõnikord koputab enne, teinekord pärast sisse astumist , aga kiiresti tormab ta kaissu ja paneb mulle oma jääkülmad käed ümber kaela, paljale seljale, kõhule või mõnda muusse meeldivalt unesooja kohta. "külm, külm, Karl, sul on Actimeli söömisest käed külmad!" karjatan. tihti kostub aga "kimm, kimm, Kall, agikäed!"

the hanged santa land

kui ise ei elaks ja näeks iga päev, ausõna ei usuks sellist teotust. igal pool üle prantsusmaa ja šveitsi ripuvad ülespoodud jõuluvanad. selline lugu siis.

keegi KeenJus kunagi on lootnud imiteerida mööda köit üles tuppa ronivat päkapikku/jõuluvana. gosh did this go wrong!!!!!!! jube. ma ütlen - jube jube jube! kuigi ilmad on kobedad ja külm ei ole - sellist rippuvat jõulukuud ma küll ei tahtnud!