vannilugu

Karl on vannis. kui papa auto garaaži sõidab, teatab Karl, et ta tahab vahelduseks veidi mehelikku seltskonda ja hakkab valjult "papa, papa" nõudma. papa pistabki varsti pea vannitoa ukse vahelt sisse.
"papa Karliga vanni."
"ei, Karl, homme, praegu tahab papa kiiresti sööma minna."

natuke aega hiljem kostab üle vanniveesolina selgelt papa naer. magamistoast, mitte köögist.
"hmm, papa vist -" jõuan ütelda ja tahan lõpetada "- ei läinudki sööma", aga Karl paneb asja paika: "teeb sobi!"

kohe näha, et poliitiku poeg

Kar küsib kommi.
"Ei saa."
Kar käib mööda tuba ringi, lükkab väikeste autode karbi uppi, tõmbab hajameelselt paberile paar vildikakriipsu, jõuab kööki tagasi:
"Minu tahab kommi."
Vastuseks vaikus.
Kar kõrgendab häält: "Kommmiiii!"
Ikka ei midagi.
Kar sikutab Kadedat Katariinat ühemõtteliselt seelikust, vaatab talle sügavalt silma ja kordab: "Vaja kommi."
"Ei."
Kar jalutab mõtteid kogudes mööda tuba ja korraga meenubki, mis Kurja Katariinat loksutab. Kolme hüppega on Kar laialt naeratades Katariina palge ees ja teatab kavalalt-küsivalt: "Paaa-luuun kommi!"
Aga täna ei kõiguta Katariinat ka viisakus: "Ei, Karl."
Nii kange kommiisu on, et Karl on juuste katkuma hakkamisele päris lähedal. Viimases hädas võtab ta appi eriti raske manöövri (ta on üsna kade) - viib Katariina kommikapi ette ja proovib nii: "Kar kommi, Lage kommi?"

VRA 2008

reedel t2htsate ja kuulsate vastuv6tul UN peamaja v2ravas restoranikoolis lasid julgemad eesti mehed tagaaias lipsus6lmed l6dvemaks ja seelikutes naised nautisid sooja, ei, kuuma p2ikest. eelmisel aastal Tallinnas oli kraade peaaegu sama number, 15 - ainult et tookord miinuses! v2ike 30 kraadine vahe:)

laup2ev oli veel kuumem ja tuulevaiksem, t2iesti uskumatu. muidugi m2rts ongi juba praktiliselt suvekuu siinkandis, mis siin ikka imestada. kevadlilled 6itsevad aedades ja j6e 22res, lumikellukesed nagunii, aga ka kroonkused ja v2ikesed Mariekesed. t2na n2gime selle aasta esimest kirjut liblikat. truumate korrespondentide kirjeldused kodusest ilmast ei pane mu sydant teps mitte r66must hyppama kojutulekule m6eldes. aga ehk veab ja armastus viib mu (pikemas perspektiivis) soojemasse kohta elama. kuigi see kodust 2ra olemine on ikka v2ga kahe otsaga asi - sygisel tulin tavalise inimesena ja kevadel l2hen peaaegu t2dina tagasi. ja rohelise maja listikirjade lapseteated tabavad mind tihti yllatusena. ohhhh kus aeg lendab! tahaks k6igest ju osa saada:)

aga tagasi vabariigi aastap2eva juurde ehk siis pyhap2eval kl 13:00 otsustas Iff, et vaja kevad ametlikult aiapeoga v2lja kuulutada. m6eldud-tehtud - prk nende ekstsellentsid n6ustusid kiirele etteteatamisele vaatamata ja imekombel leidus kylmikus nii steike kui salatimaterjali, koguni yks Eestist p2rit pisike, aga korralik pekileib oli v2lja pakkuda, ainult yhtegi lippu polnud. ja seal me siis m6ni tund hiljem olime - veebruari viimasel pyhap2eval(!!!), k6ik alates kaheksakuusest synnip2evalapsest l6petades veidi vanemate kolleegidega, grillisime vestiv2el meie p2iksesoojal terrassil, pludinad m2ngisid liivakastis, j6ime h2id veine (muu hulgas Tln Rae oma, ait2h tagantj2rele, hr linnasekret2r:D). t6si, pingviiniparaadi ajaks pidime tuppa kolima ja vaatasime oma uhkeid ja/v6i edukaid kaasmaalasi kahest ryperaalist synkroonis. tehnika areng on ikka t2nuv22rne asi kyll, midagi pole ytelda! ja laualipu saime ka. vivat, crescat, floreat Eesti!

mingil hetkel pealel6unal oli meel korraks kurb/kade m6eldes promeneerivatele s6pradele-tuttavatele taara- ja kilulinnas, aga sain endast 6nneks yle. ka v2lismaal on uhke eestlane olla:) ja mis sellest koduigatsusest ikka pidada, kohe ju tagasi.

Karl sai täna 3:)

nii ongi. juhuu!
ja rohkem õnne!

JA KRISTIINA HAKKAS ROOMAMA!
niipea, kui mina uksest välja astusin, et Berliini chillima (tõesti "chill" on põhisõna, sest seal oli ikka päris külm) sõita kolmeks päevaks, hakkas ta roomama!
kui ise poleks näinud, kui abitult ta neljapäeval ringiratast tiirutas, ei usuks, et see tõsine maailmavallutaja on sama tšikk:)

ahh! lapsed on nii toredad - vaatamata minu Berliinikaebamistele:) rohkem lapsi, ma ütlen!


ps: Prantsuse pagarite vaarikakook on njämmam kui Šveitsi pagarite oma:)

meestejutud

Krl istub köögilaua taga ja ootab, et äsja koju jõudnud isa garaažist tuppa tuleks.
uks lähebki lahti.
Karl paneb rusikad laua peale ja hüüab nõudlikult: "niiiiiiiiiii!"
isa astub trepist üles, vaatab pojale otsa, ohkab ja vastab: "nii jah."

kollilugu

Karl mängib õhtul elutoas bussimängu.
keset tunnelit selgub, et bussi uks on segastel asjaoludel lahti ja inimesed kukkusid välja!
kohe on käepärast politseiauto, et lohakale bussijuhile trahvi teha.
kohe on käepärast uus buss, millega reisijad edasi sõidutada.
kiirabiautot ei kuskil?!
Karl vaatab Kristiina mänguasjakasti, diivani taha ja kõrvale, laua alla, igale poole!
ainuke koht, kust Karl veel kiirabiautut otsinud ei ole, on mängutuba.
Karl läheb reipalt poole trepi peale üles ja jääb mõttesse.
mängutoas ei ole vaatamata meie 3kuulisele siinviibimisele ikka veel valgustust.
Karl tuleb tagasi trepist alla, vaatab tähtsa näoga Lagele otsa, teatab: "kolle pole olemas" ja läheb rahuliku südamega mängutuppa kiirabiautole järele.

piimaröövlitest jänksibande

Karl kuulab Onu Remuse jutte ja hõikab köögis asjatajatele olulisemaid fakte edasi:

- Lehma-tädi jäi sarvepidi viigimarjapuusse kinni.
- Muu puu.

- Siis tuli jänkuonu naise ja lastega tagasi.
- Näksuonu taga, naine, lapsed.

- Jänkuonul oli pang, naisel oli pang, lastel olid panged.
- Eee. [pikk mõttepaus] Jänksibande!