Karl kuulab Onu Remuse jutte ja hõikab köögis asjatajatele olulisemaid fakte edasi:
- Lehma-tädi jäi sarvepidi viigimarjapuusse kinni.
- Muu puu.
- Siis tuli jänkuonu naise ja lastega tagasi.
- Näksuonu taga, naine, lapsed.
- Jänkuonul oli pang, naisel oli pang, lastel olid panged.
- Eee. [pikk mõttepaus] Jänksibande!
Wednesday, January 30, 2008
Saturday, January 26, 2008
esimene pääsuke:)
eile oli palju soem kui täna, aga...
täna lõunal sõitis käruralli ajal meist kolm korda (sic!) mööda maailma ilusaim mees.
maailma ilusaimas sinises vanakooli kabrios.
lahtises kabrios.
valgesiniseruudulise salli, mootorratturhiire prillide ja moodsa taskutelefoniga mees.
ahhh.
kevad, ma ikkagi armastan sind!
täna lõunal sõitis käruralli ajal meist kolm korda (sic!) mööda maailma ilusaim mees.
maailma ilusaimas sinises vanakooli kabrios.
lahtises kabrios.
valgesiniseruudulise salli, mootorratturhiire prillide ja moodsa taskutelefoniga mees.
ahhh.
kevad, ma ikkagi armastan sind!
Sunday, January 20, 2008
väike puru
läheme Karliga selle jaanuari ilusaima ilma puhul jalutama. et kõht tühjaks ei läheks, võtame igaüks suure kaerahelbeküpsise kaasa. jalutame, ajame mõnusat juttu, elu on ilus.
järsku märkan, Karl hoiab midagi näppude vahel. kivi, mõtlen, lootes, et pole midagi hullemat.
Kar, mis sul näpu vahel on?
Karl naerab ja teeb kavalat nägu: arva.
kivi?
ei.
hmm. mis oleks nii väike, et kaheaastase näppude vahelt välja ei paista.
Karl sai jõuludeks suure Noa laeva. Noa laevalt väike linnuke?
ei.
hmm.
Karl hakkab kannatust kaotama. noh, arva.
ma ei tea.
Karl teeb näpud lahti ja näitab 3 mm korda 3 mm pruuni puru.
issand jumal, ma ei taha vist teada, mõtlen puru hämmeldusega vaadates.
Karl ei suuda mu rumalust uskuda: kallis lage! Karl ei jaksa tervet suurt küpsist ära süüa!
psühhoanalüüs
Karl lahendab ülesannete vihikust esimese lehekülje mõistatuse ära, aitab piraadil aardekirstuni jõuda, ja keerab lehte. aga mitte lehekülgedele 2-3, vaid ette tuleb tühi leht, lk 0.
mis sa siin näed, itsitab Lage.
komme, vastab surmtõsine Karl.
mis sa siin näed, itsitab Lage.
komme, vastab surmtõsine Karl.
Friday, January 18, 2008
tähtsad uudised
Karl käis porilompides jalutamas.
Karl kukkus näoli hiigelsuurde porilompi.
Karl tuli kõrvaltänavast läbimärjana jooksuga koju.
Karl sai köha, nohu ja palaviku.
elame nakkuskoldes. oleme kõik nädal aega haiged olnud.
Karl on tänaseks eeskujulik patsient, suure andumuse ja naudinguga võtab nii köha- kui nohurohtu, isegi Humeri ninna panemise elab suurema draamata üle ja nõuab - seni edutult -, et emme talle mentooliga (sic!) küünlaid, ee, panustaks:) ainus väike mure on see, et mahlajoomine läks veidi kontrolli alt välja ja Pahad Emme Ja Lage kehtestasid reegli 1 klaas mahla päevas. nüüd Karl natuke juba sööb ka.
vahepeal kodust pagenud Issi helistas täna lennujaamast teatamaks, et on eluga Baskimaalt tagasi. oi kui hea meel oli Karlil! nii palju uudiseid vaja kohe teatada, nii palju oli haiguse ajal juhtunud! et Karl on hea laps olnud, et Karlil on vaja liivakastis mängimiseks käru, et Karlil on vaja soojale maale, et Karlil on vaja papaga Tallinasse kaasa, et Karl on ilusaid pilte joonistanud vahepeal, et Karl on tähti harjutanud ja oskab nüüd Emme tähte (S) ka ja raudtee peale sai paberist uusi sildu ja losse ehitatud, et rongi patarei sõidame korralikult iga päev tühjaks. huviga ootasime, millises järjekorras see kõik papale ette kantakse. lõpuks ometi ulatas emme telefoni pikalt üles-alla hüpelnud Karlile ja Karl hingas telefonitorru üheainsa sõna: "viinamarjamahla!"
Karl kukkus näoli hiigelsuurde porilompi.
Karl tuli kõrvaltänavast läbimärjana jooksuga koju.
Karl sai köha, nohu ja palaviku.
elame nakkuskoldes. oleme kõik nädal aega haiged olnud.
Karl on tänaseks eeskujulik patsient, suure andumuse ja naudinguga võtab nii köha- kui nohurohtu, isegi Humeri ninna panemise elab suurema draamata üle ja nõuab - seni edutult -, et emme talle mentooliga (sic!) küünlaid, ee, panustaks:) ainus väike mure on see, et mahlajoomine läks veidi kontrolli alt välja ja Pahad Emme Ja Lage kehtestasid reegli 1 klaas mahla päevas. nüüd Karl natuke juba sööb ka.
vahepeal kodust pagenud Issi helistas täna lennujaamast teatamaks, et on eluga Baskimaalt tagasi. oi kui hea meel oli Karlil! nii palju uudiseid vaja kohe teatada, nii palju oli haiguse ajal juhtunud! et Karl on hea laps olnud, et Karlil on vaja liivakastis mängimiseks käru, et Karlil on vaja soojale maale, et Karlil on vaja papaga Tallinasse kaasa, et Karl on ilusaid pilte joonistanud vahepeal, et Karl on tähti harjutanud ja oskab nüüd Emme tähte (S) ka ja raudtee peale sai paberist uusi sildu ja losse ehitatud, et rongi patarei sõidame korralikult iga päev tühjaks. huviga ootasime, millises järjekorras see kõik papale ette kantakse. lõpuks ometi ulatas emme telefoni pikalt üles-alla hüpelnud Karlile ja Karl hingas telefonitorru üheainsa sõna: "viinamarjamahla!"
Sunday, December 23, 2007
kaks kuud, juhuuu!
uusimad tähelepanekud:
koduigatsus - natuke rohkem esindatud. eile olid puude ladvad esimest korda härmas ja tuli meelde, kuidas ükskord üheksakümnekuuendal sai samal ajal kallis kodulinnas koos armastusega tema juurest Paalalinnast minu juurde Männakale jalutatud läbi öise küünaldega kaunistatud surnuaia ja üksteisele kuuskede ja teiste puude okste otsast lund pähe tõmmatud ja. ja oi, olid ikka armsad ajad ja hanged ja talved ja jõulud:) tahaks jälle! eks nullkaheksandal teen tasa.
samas kompenseerib siinne astronoomiline gastronoomiline valik nii mõndagi. millal sa sõid viimati 23. detsembril värskeid maasika maistega maasikaid ja ei kulutanud sellele kogu oma suguvõsa jõulueelarvet? näiteks ma sõin päris hanemaksapasteeti Eestis esimest ja viimast korda 2 aastat tagasi Egoistis, imepisike tükk oli, millest pool kallerdist, hinda õnneks ei tea:), maitse polnud mitte kaugeltki see, mis siinsetel! Ferney-Voltaire'i laupäevaturult saab sadat imelist sorti oliive. iga suvaline Carrefour ja Migros (loe: Selver ja Rimi) pakub tooreid ja töödeldud loomi ja linde esinduslikus kirjus valikus, kaladest ja mereloomadest ma ei räägi, sest need mind ei eruta, aga oleks rääkida nii mõndagi, ka turgudega seoses.
ei šveitsrite ega prantskade hingeeluga ei ole mahti saanud põhjalikult tutvuda, aga hullupööra teeb nalja, kuidas mind üksi nähes pöörduvad nad bonjour, mademoiselle, aga kohe, kui Karl, Kristiina või mõlemad näpu otsas, olen madam:) samad inimesed ju meie tillukeses külas, jalakäijaid üldse olematu hulk, aga näed, ei suuuda mu nägu meelde jätta:) mitte et mina teaks inimesi mujalt kui 2 kõrvalmajast ja mõnesid lastega emasid mänguväljakult:) aga. no. nemad on ju siin juba jupp aega enne meid olnud ja peaks aru saama, kui paar uut nägu. muidugi kohalikel on kõigil pigem kolm kui kaks väga lärmakat, ronimishimulist ja tormakat last pluss koer ja käed-jalad nende kõigi ohjamisega tööd täis, pereväliseks peoplewatchinguks palju aega ei jää:)
aga üks kindlam tuttav on selle ajaga tekkinud küll, elab Pouilly poole minnes rue de l'Eglise lõpus paremat kätt oma nelja pisikese koeraga. kui mööda jalutame või kärutame, lehvitab alati rõõmsalt ja hüüab vajult: bonjour! mis siis, et ta on umbes sada aastat vana, ikka on ju meeldiv, kui mehed tähelepanu pööravad! mu ainus hirm on, et äkki ta piidleb pigem Kristiinat:( Kiks on julm võrgutaja ja võrukael:)
ajalisi lubadusi ei anna, aga "perekonna" iseloomustus, Gstaadiskäik ja piltide üleslaadimine on en progress.
igaks juhuks selleks korraks (ja et homsest pealelõunast alates on ka minu käed mõneks ajaks kinni:D) ka ilmselt selleks aastaks: vaadake ikka meie saadet ja parimad soovid täitugu!
koduigatsus - natuke rohkem esindatud. eile olid puude ladvad esimest korda härmas ja tuli meelde, kuidas ükskord üheksakümnekuuendal sai samal ajal kallis kodulinnas koos armastusega tema juurest Paalalinnast minu juurde Männakale jalutatud läbi öise küünaldega kaunistatud surnuaia ja üksteisele kuuskede ja teiste puude okste otsast lund pähe tõmmatud ja. ja oi, olid ikka armsad ajad ja hanged ja talved ja jõulud:) tahaks jälle! eks nullkaheksandal teen tasa.
samas kompenseerib siinne astronoomiline gastronoomiline valik nii mõndagi. millal sa sõid viimati 23. detsembril värskeid maasika maistega maasikaid ja ei kulutanud sellele kogu oma suguvõsa jõulueelarvet? näiteks ma sõin päris hanemaksapasteeti Eestis esimest ja viimast korda 2 aastat tagasi Egoistis, imepisike tükk oli, millest pool kallerdist, hinda õnneks ei tea:), maitse polnud mitte kaugeltki see, mis siinsetel! Ferney-Voltaire'i laupäevaturult saab sadat imelist sorti oliive. iga suvaline Carrefour ja Migros (loe: Selver ja Rimi) pakub tooreid ja töödeldud loomi ja linde esinduslikus kirjus valikus, kaladest ja mereloomadest ma ei räägi, sest need mind ei eruta, aga oleks rääkida nii mõndagi, ka turgudega seoses.
ei šveitsrite ega prantskade hingeeluga ei ole mahti saanud põhjalikult tutvuda, aga hullupööra teeb nalja, kuidas mind üksi nähes pöörduvad nad bonjour, mademoiselle, aga kohe, kui Karl, Kristiina või mõlemad näpu otsas, olen madam:) samad inimesed ju meie tillukeses külas, jalakäijaid üldse olematu hulk, aga näed, ei suuuda mu nägu meelde jätta:) mitte et mina teaks inimesi mujalt kui 2 kõrvalmajast ja mõnesid lastega emasid mänguväljakult:) aga. no. nemad on ju siin juba jupp aega enne meid olnud ja peaks aru saama, kui paar uut nägu. muidugi kohalikel on kõigil pigem kolm kui kaks väga lärmakat, ronimishimulist ja tormakat last pluss koer ja käed-jalad nende kõigi ohjamisega tööd täis, pereväliseks peoplewatchinguks palju aega ei jää:)
aga üks kindlam tuttav on selle ajaga tekkinud küll, elab Pouilly poole minnes rue de l'Eglise lõpus paremat kätt oma nelja pisikese koeraga. kui mööda jalutame või kärutame, lehvitab alati rõõmsalt ja hüüab vajult: bonjour! mis siis, et ta on umbes sada aastat vana, ikka on ju meeldiv, kui mehed tähelepanu pööravad! mu ainus hirm on, et äkki ta piidleb pigem Kristiinat:( Kiks on julm võrgutaja ja võrukael:)
ajalisi lubadusi ei anna, aga "perekonna" iseloomustus, Gstaadiskäik ja piltide üleslaadimine on en progress.
igaks juhuks selleks korraks (ja et homsest pealelõunast alates on ka minu käed mõneks ajaks kinni:D) ka ilmselt selleks aastaks: vaadake ikka meie saadet ja parimad soovid täitugu!
Thursday, December 20, 2007
jõuluhullustus uuest vaatenurgast:)
käisin poodlemas. kahte kohvrisse ju mahtus niiiiii vähe seelikuid ja ilma seelikuteta, tead ju küll, pole mingit elu. mitte et see oleks mul esimene kord olnud kohalikku kaubandusvõrku kammida, aga nii põhjalik puhtalt küüned enda poole tiir oli see pooleteise kuu jooksul tõesti esimest korda. oled uhke mu üle, jah? ma ise olen ka! endine preilna VõidanVõistluseMulOnSurresKõigeRohkemAsju on tõepoolest mineviku hõlma vajumas ja mademoiselle TänanMaEiSooviMidagi tõstab pead. eks näis, kui kauaks...;D
aga. on ju kaunis jõuluaeg ja eranditult kõik kaubanduskeskused mängivad idioodi järjekindlusega päevast päeva ainult, ma kordan - *ainult* jõulutümpsu. sellist ameerikalikku kerge roki ja polka vahepealse viisi ning armastusest nõretavate sõnadega. Santa, bring me my baby for xmas; all i want 4 xmas is you; i deserve to find love this xmas; it's my time to be loved now jne. ja mitte et see oleks mul esimene kord elus šopata jõulueelsel ajal armastusest kaugel eemal või puhta üksi, aga esimest korda sain aru, kuidas see töötab.
nimelt. naisinimene läheb poodi ülla eesmärgiga osta teistele kingitusi. läheb, kuidas ta läheb, see teistele kingituste ostmine, aga vältimatult kõrva tiksuv armastusteema paneb mõtted keerlema oma elu ja oma armastuse ümber. ja siis ostabki naisinimene poolkogemata ja alateadlikult muu hulgas *endale* palju kingitusi pesust lõhnani, sest armastus, kellega koos jõul veedetakse või kellega loodetakse lõpuks sõbralikum suhe luua asutuse jõululäbul või kelle jõuluvana imeväel korstnast alla lükkab jõuluööl, peab ju ometi eest leidma kobeda tsiki!
fyi - pikalt planeeritud me, myself & i jõulukink pidulik juuksuritiir asendus sujuvalt uute seelikutega. mitte et siin juuksur *oluliselt* kallim oleks kui kodus, 1000-1400 on keskmiselt meeldiva teenindusega asutustes taks. lihtsalt seelikud on nii roppu moodi odavad pranskas:)
kena kingitusejahti:p
aga. on ju kaunis jõuluaeg ja eranditult kõik kaubanduskeskused mängivad idioodi järjekindlusega päevast päeva ainult, ma kordan - *ainult* jõulutümpsu. sellist ameerikalikku kerge roki ja polka vahepealse viisi ning armastusest nõretavate sõnadega. Santa, bring me my baby for xmas; all i want 4 xmas is you; i deserve to find love this xmas; it's my time to be loved now jne. ja mitte et see oleks mul esimene kord elus šopata jõulueelsel ajal armastusest kaugel eemal või puhta üksi, aga esimest korda sain aru, kuidas see töötab.
nimelt. naisinimene läheb poodi ülla eesmärgiga osta teistele kingitusi. läheb, kuidas ta läheb, see teistele kingituste ostmine, aga vältimatult kõrva tiksuv armastusteema paneb mõtted keerlema oma elu ja oma armastuse ümber. ja siis ostabki naisinimene poolkogemata ja alateadlikult muu hulgas *endale* palju kingitusi pesust lõhnani, sest armastus, kellega koos jõul veedetakse või kellega loodetakse lõpuks sõbralikum suhe luua asutuse jõululäbul või kelle jõuluvana imeväel korstnast alla lükkab jõuluööl, peab ju ometi eest leidma kobeda tsiki!
fyi - pikalt planeeritud me, myself & i jõulukink pidulik juuksuritiir asendus sujuvalt uute seelikutega. mitte et siin juuksur *oluliselt* kallim oleks kui kodus, 1000-1400 on keskmiselt meeldiva teenindusega asutustes taks. lihtsalt seelikud on nii roppu moodi odavad pranskas:)
kena kingitusejahti:p
Subscribe to:
Posts (Atom)
