reedel t2htsate ja kuulsate vastuv6tul UN peamaja v2ravas restoranikoolis lasid julgemad eesti mehed tagaaias lipsus6lmed l6dvemaks ja seelikutes naised nautisid sooja, ei, kuuma p2ikest. eelmisel aastal Tallinnas oli kraade peaaegu sama number, 15 - ainult et tookord miinuses! v2ike 30 kraadine vahe:)
laup2ev oli veel kuumem ja tuulevaiksem, t2iesti uskumatu. muidugi m2rts ongi juba praktiliselt suvekuu siinkandis, mis siin ikka imestada. kevadlilled 6itsevad aedades ja j6e 22res, lumikellukesed nagunii, aga ka kroonkused ja v2ikesed Mariekesed. t2na n2gime selle aasta esimest kirjut liblikat. truumate korrespondentide kirjeldused kodusest ilmast ei pane mu sydant teps mitte r66must hyppama kojutulekule m6eldes. aga ehk veab ja armastus viib mu (pikemas perspektiivis) soojemasse kohta elama. kuigi see kodust 2ra olemine on ikka v2ga kahe otsaga asi - sygisel tulin tavalise inimesena ja kevadel l2hen peaaegu t2dina tagasi. ja rohelise maja listikirjade lapseteated tabavad mind tihti yllatusena. ohhhh kus aeg lendab! tahaks k6igest ju osa saada:)
aga tagasi vabariigi aastap2eva juurde ehk siis pyhap2eval kl 13:00 otsustas Iff, et vaja kevad ametlikult aiapeoga v2lja kuulutada. m6eldud-tehtud - prk nende ekstsellentsid n6ustusid kiirele etteteatamisele vaatamata ja imekombel leidus kylmikus nii steike kui salatimaterjali, koguni yks Eestist p2rit pisike, aga korralik pekileib oli v2lja pakkuda, ainult yhtegi lippu polnud. ja seal me siis m6ni tund hiljem olime - veebruari viimasel pyhap2eval(!!!), k6ik alates kaheksakuusest synnip2evalapsest l6petades veidi vanemate kolleegidega, grillisime vestiv2el meie p2iksesoojal terrassil, pludinad m2ngisid liivakastis, j6ime h2id veine (muu hulgas Tln Rae oma, ait2h tagantj2rele, hr linnasekret2r:D). t6si, pingviiniparaadi ajaks pidime tuppa kolima ja vaatasime oma uhkeid ja/v6i edukaid kaasmaalasi kahest ryperaalist synkroonis. tehnika areng on ikka t2nuv22rne asi kyll, midagi pole ytelda! ja laualipu saime ka. vivat, crescat, floreat Eesti!
mingil hetkel pealel6unal oli meel korraks kurb/kade m6eldes promeneerivatele s6pradele-tuttavatele taara- ja kilulinnas, aga sain endast 6nneks yle. ka v2lismaal on uhke eestlane olla:) ja mis sellest koduigatsusest ikka pidada, kohe ju tagasi.
No comments:
Post a Comment